Millist pahandust võib tuua äriseadustiku muudatus?

"Kehtiv regulatsioon tagab Eesti võlausaldajatele, aga ka kohtutäituritele ja pankrotihalduritele selguse selles osas, mis puudutab Eesti äriühingute pankroti- ja täitemenetluse läbiviimist," selgitas Eipre. "Kavandatav muudatus võib kaasa tuua ebaselguse, samuti olulised ja isegi kardinaalsed muutused meie aastakümnete jooksul väljakujunenud õigus- ja kohtupraktikas."

- Maksejõuetusasjades kohaldatakse kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Liidu Nõukogu määrust, mille järgi saavad maksejõuetusmenetluse algatamise pädevuse selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.

Kui kaotada nõue, et Eesti äriühingu, sh selle juhatuse asukoht peab olema Eestis, võib see viia olukorrani, kus näiteks äriühingu puhul, mis on Eestis registreeritud, aga mille asukohaks on Itaalia, loetakse põhihuvide keskmeks samuti Itaalia ja pankrotiavaldus tuleb sel juhul esitada Itaalia kohtule. Prognoosimatu on sel juhul, kas üldse ja millal saaks võlausaldaja oma nõuded Itaalias peetavas pankrotimenetluses rahuldatud.

Samuti võib tekkida olukord, kus pahatahtlik e-residendist osaühingu asutaja, olles samal ajal osaühingu juhatuse liige, tekitab osaühingule kohustusi Eesti riigi ees. Kuigi selline äriühing on registreeritud Eestis, asub tema põhihuvide kese teises riigis.

- Kehtiv pankrotiseadus on üles ehitatud põhimõttel, et võlgniku elukoht ja juriidilisest isikust võlgniku asukoht ja juhatuse asukoht on Eestis. Kui kaotada äriühingu juhatuse Eesti asukoha nõue, siis tuleb kaasajastada ka pankrotiseadust. Kui kõik juhatuse liikmed elavad alaliselt väljaspool Eestit, siis ei saa nende puhul kasutada elukohast lahkumise keeldu, sel juhul jääb mõjutusvahendiks vaid arest. Taoline ainus sanktsioon aga ei pruugi sõltuvalt olustikust olla proportsionaalne.

- Eestis võivad asutada äriühinguid ning neid juhtida isikud, kelle suhtes on välisriigis kohaldatud ärikeeld muu hulgas põhjusel, et nad on oma tegevusega põhjustanud äriühingu pankroti. Kohustusliku asukohanõude kaotamine võib muuta sellistele isikutele Eesti äriühingu asutamise oluliselt atraktiivsemaks. Seega avaneb isikutele, kes on välismaal põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, potentsiaalne võimalus tulla Eestisse tegutsema.

- On veel oht, et Eesti võlausaldajal on raskem esitada nõuet äriühingu suhtes, mis asub väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks asutab Hiina e-resident Eestis osaühingu, kuid juhib osaühingut Hiinas. Kui osaühing tekitab Eesti võlausaldajatele kahju (ja kohustuslikku Eesti asukohanõuet enam ei ole), siis võib Eesti võlausaldajatel olla raske, kui mitte võimatu, oma nõudeid osaühingu vastu realiseerida.

Hiina kohus võib leida, et pankrotiavaldus/hagi tuleb esitada äriühingu asukohaks oleva riigi kohtus ehk siis Eestis. Kui kaotada äriühingu asukohanõue, võib Eesti kohus kohtualluvuse määramisel lähtuda Eestis asutatud äriühingu juhatuse faktilisest asukohast, antud juhul siis Hiinast. Seega tekib olukord, kus võlausaldaja ei saa oma õigusi kaitsta ei Eesti ega Hiina kohtus, sest mõlema riigi kohtud võivad keelduda kohtualluvuse sätete kohaselt asja menetlemast. Sisuliselt piiratakse Eesti võlausaldajate õigusi või on oht, et need jäävad üldse kaitseta.

- Suureneb ka võimalus, et Eesti kohtutäiturite menetluses on rohkem välismaise osapoole täiteasju. Esiteks suureneb võimalus, et kohtutäitur viib läbi menetlust välisriigis elava e-residendist füüsilisest isikust võlgniku suhtes, kellele kuulub Eesti registris asuv osaühing/aktsiaselts või osa sellest. Teiseks suureneb võimalus, et kohtutäitur viib menetlust läbi Eesti registrisse kantud juriidilisest isikust võlgniku suhtes, mille e-residentidest koosnev juhatus ei asu Eestis.

Eeltoodust tulenevalt suureneb kohtutäiturite töökoormus ning menetluse efektiivsus väheneb, kuna täitemenetlust puudutavad dokumendid tuleb kätte toimetada välisriigis asuvale füüsilisest isikust võlgnikule või juriidilise isiku juhatusele. Tuleb eeldada, et e-residentide arvu kasv ja sellega seonduv majandustegevuse aktiivsuse kasv toob kaasa kasvava vajaduse toimetada välisriigis elavale e-residendile kätte Eesti kohtutäituri tahteavaldusi.

- Reeglina tegutsevad välismaalastest Eesti äriühingute juhatuse liikmed Eestis, või vähemalt üks juhatuse liige sellises äriühingus on Eesti kodanik. Seega juhatuse side Eestiga on reeglina tugev ning juhatuse liikmed on pankrotihaldurile kättesaadavad.

Eelnõu koostaja kavandatava muudatuse tagajärjel võib selline side muutuda kas nõrgemaks või olematuks. Kui kaotada Eesti äriühingu ja tema juhatuse asukohanõue, võib tekkida olukord, kus juhatuse liikmed jäävad kohtule ja pankrotihaldurile kättesaamatuks. See raskendab oluliselt pankrotihalduri tööd pankrotimenetluse läbiviimisel. Tihedam side Eestiga läbi äriühingu ja tema juhatuse asumise Eestis võib vältida sellise probleemi tekkimist.

Allikas: Terje Eipre, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu esimees